Kuna vaikselt hakkab kätte jõudma aeg, kus võiks hakata vaikselt mõtlema järgmiseks hooajaks ettevalmistusega, siis mõtlesin seekord vähe pikemalt kirjutada sellest, miks võiks mõelda treeneriga koostööle.
Professionaalsed jalgratturid ja triatleedid kasutavad eranditult pea kõik treenerit, mis on ka mõistetav, kuna nende karjäär ja sissetulek sõltuvad nende tulemustest. Kellegi palkamine, kes aitab neil olla edukas, on kasulik ka rahaliselt.
Aga kuidas on lood harrastajate ja amatöörsportlastega, kes treenereid palkavad – mis on nende põhjus? Enamus minu treenitavaid on innukad harrastajad, kellel puudub soov proffiks saada või isegi kunagi võistlustele minna , nad soovivad lihtsalt oma sõpradega sammu pidada või osaleda 1-2x aastas mõnel välismaa võistlusel. Miks siis investeerivad harrastajad märkimisväärse summa treeningplaanile, kui sellest rahalist kasu ei tule?
Sellele vastamiseks peame vaatama põhjuseid, miks harrastajad oma valitud spordialaga tegelevad.
Kuigi nad pole profid, on enamik sportlasi, kes treeneri palkavad, oma spordiala suhtes väga pühendunud, andes sellele oma elus olulise koha kohe perekonna ja töö järel. Nad kulutavad sadu tunde ja mitmeid tuhandeid eurosid treeningule ja varustusele. Kui sportlased on valmis oma aega ja raha nii palju pühendama, siis kas poleks mõistlik investeerida omaenda "mootorisse", mis avaldab nende tulemustele suuremat mõju kui miski muu varustus? Harrastaja võib treenerilt kasu saada erinevat moodi:
Aeg: Pea kõigil harrastajatel on ajapiirangud, näiteks täiskohaga töö, pere ja muud kohustused. Nad ei saa kindlasti pühendada nädala sees ja isegi nädalavahetustel suuri treeningtunde nagu profid. Seetõttu peavad nad oma piiratud treeninguajast maksimumi võtma. Lisaks on neil teiste kohustuste tõttu ka piiratud taastumisaeg ning oma tiheda elutempo tõttu ei pruugi neil olla aega omaenda treeningplaanide väljatöötamiseks.
Asjatundlikkus, teadmised ja tehnoloogia: Harrastajatel puuduvad tavaliselt teadmised ja vahendid, et luua teaduslikult põhjendatud treeningkava. Alternatiiv treenerile on osta eelnevalt koostatud treeningplaan, kuid see nõuaks, et sportlane oskaks seda oma olukorrale kohandada. Treeningu andmete analüüs on valdkond, kus treeneril on tavaliselt rohkem haridust ja kogemusi kui isehakkajal
Huvi tase: Kuigi mõned väga motiveeritud sportlased on täiesti võimelised endale toimivat treeningplaani koostama, siis isegi need, kes suudavad, palkavad sageli treeneri lihtsalt seetõttu, et nad ei taha plaani koostamisele aega ja energiat kulutada. Nad eelistavad lasta kellelgi teisel plaani koostada, et saaksid keskenduda treeningule. Kui treener võtab plaani koostamise enda peale, saab sportlane keskenduda sellele, mida ta tõeliselt naudib ehk trenni tegemine.
Vastutustunne: Tihti vajavad harrastajad motiveerimist, et plaani järgida, eriti hõivatud inimesed või need, kel puudub distsipliin. Treener pakub seda motivatsiooni. Sportlase jaoks on teadmine, et treener vaatab, kas nad järgivad treeningplaani, oluline motivatsiooniallikas.
Perspektiiv: Inimesed kipuvad laskma emotsioonidel end segada. Treener suudab olla objektiivsem ja aitab sportlasel hoida perspektiivi, kui asjad ei lähe hästi. Kehv sõit või haigus võib pühendunud sportlasele tunduda katastroofina, samas kui treener saab sportlast veenda, et tegemist on vaid väikese tagasilöögiga. Treener suudab anda objektiivset tagasisidet treeningu edenemise kohta ja tunnustada sportlast, kui tal läheb hästi ja arengut on näha. Treener hindab ja määrab kindlaks sportlase tegelikud tugevused ja nõrkused ning tunneb teda võibolla paremini kui treenitav ise.
Intensiivsus ja taastumine: Sageli peab treener aitama sportlasel mõista intensiivsuse tähtsust, mis on iseenesest "kahe teraga mõõk". Harrastajad ei ole füüsiliselt võimelised taluma professionaalsel tasemel koormust, seega tuleks treeningud kohandada vastavalt individuaalsele kliendile. Taastumist alahinnatakse liiga sageli ning tihti kiputakse mitte piisavalt pingutama, kui peaks treenima kõvasti, ning samuti ei võeta piisavalt kergeid päevi (tõeliselt kergeid). Kiputakse tegema suurema osa treeningust mõõdukas tempos, mitte kunagi piire ületades ja seejärel ei võimaldata piisavat puhkust ja taastumist (kus see areng tegelikult toimub!).
Lisaks vaatab treener terviklikku treenitust ning võib anda sobivaid soojendusi ja lõdvestusharjutusi,pedaalimisharjutusi, jõutreeningut ja isegi toitumist – treeningu aspektid, mida sportlased, kes on liiga hõivatud „treenimisega”, sageli unustavad, kuigi need on samuti treeningu olulised komponendid.
Varustus: Kas vajad uut rattakompuutrit, võimsusmõõturit või ratast? Küsi nõu oma treenerilt.
Jah, treeneri palkamine maksab, kuid see võib muuta su rattal veedetud aja palju tõhusamaks. Uute uhkete carbon jooksude asemel võiksid katta aasta või rohkemgi treeneritasusid ja sa võiksid oma „vana” rattaga olla palju kiirem, kui sul on treener. Pikemas perspektiivis võid isegi säästa raha ja aega vigastusi vältides.
Kui treeneri palkamine ei mahu eelarvesse, uuri mõnelt treenerilt näiteks nõustamist, eesmärkide seadmist, või isegi lihtsalt õige eelkoostatud plaani leidmist, kuni oled piisavalt raha või julgust kogunud.
Comentarios